Ülesanne 25

Valesti kirjutatud sõnad:
kärestikused
blufivad
annulleerima
intelligents
sõbralik
omakasupüüdlikustkust
järeleandlikkusele
sünekdohh ( ei teadnud )

Arno: Hei, Teele!
Teele: Mida sina siit tahad ?
Arno: Ma tulin sind ära saatma. Või on see sull vastu
meelt?
Teele: Noh, natuke küll, aga tule siis!
Arno: Ma tahtsin vabandada sellepärast mis koolis juhtus.
Teele: Hähh, oleks siis võinud vähemalt appi tulla.
Arno: No hakkasin tulema aga ...
Teele: Kuule, ärme räägi sellest.Mis möödas, see möödas.
Arno: Teele! Kas sulle meeldib Imelik ?
Teele: Lollus,Miks ta peaks mulle meeldima ?
Arno: Ega ei peaksi. Siis on igatahes tore, et ei meeldi.
Teele: Kas sa oled siis armukade ?
Arno: No natuke jah aga nüüd on kõik korras.
Teele: Okei! Ma pean nüüd minema. Tsau
Arno: Tsau !

Ülesanne 21

1.August 1991-Film tekkis 2005-dal aastal. Filmi lavastaja oli Ilmar Raag. Peaosatäitjad olid
Tõnu Oja
Hilje Murel
Tanel Ingi
Hendrik Toompere jun.
Andres Mähar
Peeter Tammearu
Rain Simmul
Kokkuvõte:19. august, 1991. ETV töötajad ärkavad hommikul raadioteate peale, et Moskvas on toimunud riigipööre. Samas on levimas ka kuuldus, et Eesti kongress tahab Vabariiki välja kuulutada. Vene sõjavägi on Tallinna poole liikumas.
Teletöötajad tahavad võimalikud ajaloolised sündmused parimal viisil linti saada ning vaatajateni edastada ...
2.Röövlirahnu Martin-Tegevprodutsent oli Manfred Vainokivi.Stsenarit oli Mihkel Ulman. Režissöör oli Rene Vilbre ja operaator ning kunstnik olid Manfred Vainokivi.
Näitlejad olid Juhan Ulfsak, Lembit Ulfsak, Ott Sepp jt.
See on lugu kohanemisraskustega poisist Martinist, kes kolib emaga uude kohta elama. Martinil on komme alatasa kõikvõimalikesse jamadesse sattuda ja just viimasel koolipäeval, kui ema talle südamele paneb, et ta vähemalt täna ühtki pahandust ei teeks, läheb kõik valesti. Martinile meeldib koolidirektori tütar Marta, aga tüdrukule viskab silma ka kooli kõige popim poiss Kevin, kellel on uhke roller. Viimases hädas tuleb Martinile appi riukalik võlurkass Nitram, kes toob kaasa uusi seiklusi. Järgneb kolm põnevat ja pöörast päeva, mil kohtutakse röövlitega, käiakse kosjas, turnitakse katusel ja vaatetornis, seigeldakse öisel merel ja Röövlirahnul ning klaaritakse arveid rivaali Keviniga. Loo lahendus saabub alles viimastel minutitel.
3.Kevade-Lavastaja Arvo Kruusement . Film tekkis 1969. Osades Aare Laanemets
Riina Hein
Arno Liiver
Ain Lutsep
Margus Lepa
Kokkuvõte:Film on tehtud Oskat Lutsu samanimelise raamatu järgi, mis keskendub külakooli laste koolielule. Film kattub suures osas raamatuga ja seal võite näha kõiki romaanis armsaks saanud tegelasi nagu Arno, Kiir, Toots, Teele, Lible jne. Film on mustvalge.
4. Vanad ja kobedad saavad jalad alla-Välja antud 2002.Lavastaja oli rando Pettai ja suuremates osades oli Henrik Norman, Madis Milling, Marko Matvere, Maarika Vaarik ja Jan Uuspõld.
Kokkuvõte:Norm ja Mill (Henrik Norman ja Madis Milling) on raadiodiskorid, kes juhivad populaarset raadiokuuldemängu. Kahekesi mängivad nad nii mees kui naistegelasi. Nende poolt jutustatav lugu räägib vanemaealisest poissmehest Väinost (Henrik Norman), kes peale enda linnakodust ilma jäämist kolib talumajja. Kolimistöödes aitavad teda Maie (jälle Norman), Valdur ning Silvi (mõlemad Milling). Mida tal aga tegelikult vaja tundub minevat, on hoopis naine - kuid Väino arvates piisab talle Valduristki.
5.Veepomm paksule kõutsile- Ilmumis aasta oli 2004 ja selle lavastas Varis Prasla. Peaosades olid Tõnu Kark, Baiba Broka, Undine Viksne, Zane Leimane, Gundars Abolinð ja Janis Paukðtello.
Kokkuvõte:Marta ja väike Linda vajavad lapsehoidjat, kuna vanemad on sunnitud kodunt lahkuma, et perele leiba teenida. Tüdrukuid saabub hoidma egoistlik ema õde Una. Tädi- ja lastevaheline läbisaamine pole kõige parem. Marta suureks sooviks on saada endale koerakutsikas, kuid Una ei salli koeri ning keelab kategooriliselt sellest unistamise. Kättemaksuks peletab Marta eemale tädi kosilase - juveliir Ivo. Algab tõsine võitlus ja lapsed otsustavad vahendeid valimata tädist vabaneda. Sõdimise käigus Marta muutub. Ta avastab inimsuhete mitmekihilisuse ning jõuab järeldusele, et tegelik väljapääs on inimeste mõistmises ning lahenduste otsimises.
6.Me olime kaheksateistkümneaastased-Väljumis aasta oli 1965. Lavastaja oli Kaljo kiisk. Stsenarist oli Ants Saar. Helilooja oli Lembit Veevo ja operaator Jüri Garsnek.
Film jutustab gümnaasiumiõpilaste halbadest ja veel halvematest valikutest pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Endistest sõpradest saavad vaenlased, purunevad tunded ja puruneb oma riik. Kuigi suure tähelepanu all on ajastu poliitiline olukord, on filmi keskmes siiski kujunevate noorte tunded ja vaimuelu.
7.Klass-Lavastaja on Ilmar Raag.Peaosatäitjad on Lauri Pedaja, Pärt Uusberg, Vallo Kirs, Paula Solvak, Riina Ries.Ilmumisaasta on 2007
Kokkuvõte:See lugu on eelkõige aust ja väärikusest. Üks 16 aastane normaalne poiss satub juhuse tahtel olukorda, kus ta astub klassi äbariku kaitseks välja. Hiljem kui sellelt normaalselt poisilt küsitakse, miks ta nii tegi, ei saa ta enam oma eelmist tegu valeks tunnistada ja peab jätkama äbariku kaitsmist. See aga tähendab talle teiste nn. normaalsete noortega vastandumist. Ta tõugatakse välja noorte mikroühiskonnast ja ta kaotab ka oma tüdruku. Kõik seepärast, et ta ei oska taganeda. Sellises olukorras saab endisest normaalsest poisist peaaegu vastu tahtmist äbariku sõber. Sellest hetkest on loo põhiküsimus ülekohtus. Kui palju lubab inimese väärikus kannatada ülekohust. Ja mis hetkel muutub vastuhakk ise vägivallaks? Operaator oli Kristjan-Jaak Nuudi. Produtsent Riina Sildos. Stsenarist oli Ilmar Raag
8.Nimed marmortahvlil-Ilmumis aasta on 2002. Stsenarist ja Režissöör oli Elmo Nüganen. Operaator oli Sergei Astakhov. Helilooja oli Margo Kõlar ja produtsent oli Kristjan Taska. Näitlejad olid Priit Võigemast, Alo Kõrve, Hele Kõre, Peter Franzen, Anti Reinthal, Indrek Sammul, Karol Kuntsel, Ott Aardam jt kõrvalosatäitjad
Kokkuvõte:Aasta 1918. Euroopa kaardile on tekkinud uus riik – Eesti Vabariik. Sõdurite kõrval asuvad selle eest võitlusse ka koolinoored, kaitstes oma maad ja aateid. Paraku on vabadusel kõrge hind. Kas nad saavad tasuks armastuseja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev Elmo Nüganeni lavastatud linalugu lõi Eestis kõik senised vaatajarekordid.
9.Sügisball-Ilmumsi aasta on 2007. Stsenarist ja resisöör on Veiko Õunpuu. Produtsent oli Katrin Kissa. Helilooja oli Ülo Krigul. Kunstnik oli Ain Nurmela. Operaator oli Mart Taniel. Peaosatäitjad olid Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak, Maarja Jakobson, Mirtel Pohla, Sulevi Peltola, Iris Persson
Kokkuvõte:“Sügisball” on film, mis räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast „Ogalinde” ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt.
10.Noor pensionär-stsenarist oli Enn Vetemaa, Sulev Nõmmik. Režissöör oli ka Sulev Nõmmik. Operaator oli Harry Rehe. Kunstnik oli Silvia Mere ja Helilooja oli Ülo Vinter. Ilmumis aasta oli 1972 ja peaosatäitjad olid Ervin Abel, Liia Laats, Helmut Vaag, Leida Rammo, Marika Samussenko ja Lisl Lindau
Kokkuvõte:
Ühel ilusal päeval peab noor ja täiesti elujõuline mees panema maha oma ameti balletiartistina ning otsima uut kohta elus. Saatus viib ta kokku üleannetu noore neiuga, kellele ema on juba ammu koduõpetajat otsinud. Algavad sündmusterohked seiklused.

Ülesanne 19

Minu lemmiknäitleja on Ivo Uukkivi. Ta opn lihtsalt kõige parem ja trumpab üle ka välismaa näitlejad.

Ülesanne 19

1. Mis on filmikunst?
2. Nimeta filmižanrid.
3. Nimeta mängufilmide liike (vähemalt 5)
4. Milliseid auhindu antakse parimatele filmidele?
5. Vaata Eesti filmide loendist, mis oli esimene Eesti film. Pane kirja selle filmi ilmumisaasta, pealkiri ja režissöör.
6. Mis on sinu lemmikfilm? Millest see jutustab? Põhjenda vähemalt viie lausega, miks see on sinu lemmikfilm, mis sulle selle juures meeldib.
7. Mis aastat loetakse filmikunsti alguseks?
8. Kes panid aluse filmikunstile?
9. Millal loodi esimene tummfilm?
10. Millal loodi esimene helifilm?
11. Millal loodi esimene värvifilm?
12. Kes on stsenarist?
13. Kes on režissöör?
14. Kes on operaator?
15. Kes on produtsent?
16. Mis on filmi tegemise juures kunstniku ülesanded?
17. Mida peab oskama näitleja?
18. Kui saaksid võimaluse aidata kaasa filmi loomisele, siis kes sooviksid olla: stsenarist, režissöör, operaator, produtsent, kunstnik või näitleja? Põhjenda oma valikut viie lausega.


1.Filmikunst on on kunstiliik, mis tegeleb filmide loomisega.
2.Filmižanrid on filmi liigitamine mingi teema järgi: dokumentaalfilm, komöödia, armastusfilm jne.
3.Mängufilmide liigid on draamafil, dokumentaaldraama, komöödiafilm, lühifilm ja krimifilm.
4.Parimatele filmidele antakse oscar, kuldgloobus, Eesti Filmikirjanike Ühingu Aasta filmi auhind.
5.Esimene Eesti fim oli "Karujaht Pärnumaal". See film ilmus 1914 ja filmi režsöör oli Johannes Pääsuke.
6. Mu lemmikfilme on palju aga üks väga hea film oli "Vulkaan". See jutustas katastroofist kus vulkaan hakkas maast purskama ja uputas kogu linna ja siis üritati see peatada. See on katastroofifilm. Mulle meeldis see sellepärats, et vulkaan ei ole just kõige tavalisem asi. Oli huvitav vaadata kuidas päästetakse inimesi ja üritatakse betoonblokkidega culkaani peatuda. Seal võeti veel palju ebatõenäolisi riske ette. See oligi see kogu mõte mis mind lihtsalt kaasa haaras.
7.Fimikunst algas 1895. aastal.
8.Alguse filmikunstile pani Vennad Lumiere´d.
9.Esimene tummfilm loodi 1895. aastal.
10.Esimene helifilm loodi 1927. aastal.
11.Esimene värvifilm loodi 1935. aastal.
12.Stsrsenarist kirjutab stsenaariumi ehk filmi üksikasjaliku kavandi.
13. Režssöör on on filmi lavastaja, annab filmile isikupära ja juhib näitlejate tegevust.
14. Operaator on filmija kes otsustab kuidas filmida.
15. Produtsent on filmistuudio omanik või selle esindaja, kes hangib filmitegemiseks raha, valib režssööri ja tegeleb reklaamiga.
16.Filmitegemise juures on kunstniku ülesanne kujundada võttepaik, näitlejate riietus ja tema abik on muud kostümeeriad jne.
17. näitleja peab oskama stseene mängida ükskõik missuguses järjekorras, Tal peab olema hea keskendumisvõime ja täpne liigutustes ja näoilmes.
18. M aarvan, et tahaks olla operaator. Operaator tahaks ma olla sellepärast, et mind huvitavad kaamerad. Tahan kindlasti proovida filmida igasugu asju. See on huvitav tegevus. operaatoril ei ole ka niisuuri probleeme kui teistel. Operaator on kerge ja lõbus olla.