Ülesanne 26

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ia vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui.

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab, , lahkub .
Puud oigavad .

Ülesanne 31

"Timm Thaler ehk müüdud naer" ( James Krüss) , "Videvik" ( Stephanie Mayer), "Vahetuslaps" ( Christine Nöstlinger) , "Tasuja" ( Eduard Bornhöhe) , "Kambalugu" ( Dirk Walbrecker).

Minu lemmikud olid " Timm Thaler ehk müüdud naer" ja "Vahetuslaps".
"Timm Thaler ehk müüdud naer":
See oli hästi seikluste rohke raamat. Raamatu õpetus oli hea ja see oli siis selline, et alati ei tasu võõraid uskuda. Mulle see raamat meeldis.
"Vahetuslaps":
"Vahetuslaps" oli hästi naljakas ja lustakas raamat. Seal sai kõvasti narda ja see ei olnud väga paks. Mulle meeldis ka see raamat väga.

Ülesanne 30

Jaan Rannap on sündinud 3. septembril 1931 Hallistes. Ta on Heino Rannapi Vend. Lõpetas Tallinna Pedagoogilise instituudi 1966 . Jaan Rannap on töötanud ajakirjas Pioneer ja Täheke. Jaan rannap kirjutas hästi huvitavaid raamatuid nagu näiteks "Agu Sihkva annab aru".




Leelo Tungal on sündinud 22.06.1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangruga. Nel on kolm õppivat tütart. Leelo Tungal on kõrgharidusega. Ta on õppinud ka Tartu Ülikoolis. Tungal on olnud koolides eestikeele õpetaja. Elukutselt on ta kirjanik.


Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri pojana. 1928-38 õppis Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis. Ta oli ka 1938-4 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Aastal 1938 astus ta ka Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ametilt on ta tuntud kirjanik kellest endast on ilmunud ka elulugu.

Tiia Toomet (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas) on eesti kirjannikTa lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja. Tiia Toomet on abielus Jaan Kaplinskiga ja neil on 3 poega ning 1 tütar.

Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik -- näitekirjanik, följetonist, prosaist, lastekirjanik. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide “Tom ja Fluffy”, “Lotte reis lõunamaale”, “Lepatriinude jõulud” ja \"Leiutajateküla Lotte\" kaasstsenarist. Andrus Kivirähk on hariduselt ajakirjanik (lõpetanud Tartu ülikooli). Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. A. Kivirähk alustas humoreskidega 15-aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Tema raamatut \"Rehepapp\" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.

Jaanus Vaiksoo on sündinud 5. jaanuaril 1967 Paides. Ta on kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.Vaiksoo on avaldanud rohkelt kirjandusteaduslikku publitsistikat, sh mahukaid järelsõnu eesti romaanidele ("Toomas Nipernaadi", "Põrgupõhja uus Vanapagan", "Mäeküla piimamees") ja germanofiilina saksakeelsete kirjanike (nt Ernst Jandl) loomingut populariseervaid ülevaateid.

Ülesanne 30

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest.

Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. Tema tähtis teos on "Kalevipoeg".

Kreutzwald suri Tartus ja on maetud raadi kalmistule.

Jüri Parijõgi (2.september 1892 Kunda-Malla vald - 9.juuli 1941 Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.Õppis Kunda vallakoolis 1905 - 1909 Rakvere linnakoolis ja 1929-1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Töötas 1910 aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakoolis, osales 1915-1917 I Maailmasõjas ja 1919-1920 Vabadussõjas. 1920-1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massivõrva ohvrina Tartu vanglas.Jüri Parijõgi oli alates 22. septembrist 1934 ÜS Raimla liige ja alates 16. maist 1936 vilistlane.

Aino Pervik sündis Rakveres 22.aprillil 1932. Oli abielus kirjaniku Eno Rauaga. esimene raamat mis ta kirjutas oli "Kersti sõber Miina". Aino Pervik on tõlkinud ka ungarikeelseid raamatuid eesti keelde.1998 aastal lõi ta sellise teose nagu "Kallis härra Q". See on väga hea koguperefilm.

Ülesanne 32

1. Seleta mõisteid. Vajadusel kasuta elektroonilist ÕS-i http://www.eki.ee/dict/qs2006/

draama- tõsise sisuga näidend
näidend- etendus, nt lastenäidend
dialoog- kahekõne
remark- margi, -.marki> (ääre)märkus
vaatus-Näidend kolmes vaatuses. Ette+, järele+, läbi+, üle+vaatus

2. Kirjuta, milline oli Sinu viimane teatrietendus. Kirjuta u viie lausega, mis näidendist eriti meelde jäi, mille poolest näidend meeldis või ei meeldinud. Kontrolli õigekirja!
Viimane kord kui ma käisin teatris oli siis, kui ma käisin vaatamas High School Musicali. Näidendist jäid eriti meelde mõned tegelased. Seal sai palju nalja seal ja naerda sai. Mulle ei meeldinud see lava paigutus mis seal oli. see toimus kõik nii pisikesel laval mis üldse olemas oli ja seal oli väga raske seda välja mängida. Aga muidu oli tore !

3. Täida ülesanne a või b. Kasutades internetti, uuri välja, milliseid

a) etendusi ja millistes teatrites on lavastanud Mati Unt, Neeme Kuningas, Eduard Toman, Eino Baskin, Ivo Eensalu, Hendrik Toompere jun;
Mati Unt- "Kümme neegrit", "Graal", "Peaproov".
Neeme Kuningas-"Viini veri", "Romeo ja julia", "Armujook".
Eduard Toman-"Saatuse pailapsed", "Ohver", "Päikesepoisid".
Eino Baskin-"Prügikast II ehk põhi paistab", "Valed", "Raadio Null".
Ivo Einsalu-"Koera pulm", "Üle linna vinski", "Angerjas Karris".
Henrik toompere-"Juhus on pime", "Savonarola tuleriit","Neli rüütlit"


4. Leia ÕS-ist (http://www.eki.ee/dict/), mida tähendavad sõnad "mahorka", "külimit", "rehnut" ja "kuliss". Moodusta iga sõnaga lause, nii et tekiks loogiline tekst.
mahorka-(liik tubakat). Mahorka+hais, +tubakas ka
külimit-külviriist ja viljamõõt
rehnut-arve, arvestus
kuliss-kitsas riba taimi või metsa
1) Toas oli mahorka haisu.
2) Külimit oli kunagi ammu väga vajalik tööriist
3) Rehnutit kasutatakse matemaatikas.
4) Kas te soovite osta kulissi ?

Ülesanne 25

Valesti kirjutatud sõnad:
kärestikused
blufivad
annulleerima
intelligents
sõbralik
omakasupüüdlikustkust
järeleandlikkusele
sünekdohh ( ei teadnud )

Arno: Hei, Teele!
Teele: Mida sina siit tahad ?
Arno: Ma tulin sind ära saatma. Või on see sull vastu
meelt?
Teele: Noh, natuke küll, aga tule siis!
Arno: Ma tahtsin vabandada sellepärast mis koolis juhtus.
Teele: Hähh, oleks siis võinud vähemalt appi tulla.
Arno: No hakkasin tulema aga ...
Teele: Kuule, ärme räägi sellest.Mis möödas, see möödas.
Arno: Teele! Kas sulle meeldib Imelik ?
Teele: Lollus,Miks ta peaks mulle meeldima ?
Arno: Ega ei peaksi. Siis on igatahes tore, et ei meeldi.
Teele: Kas sa oled siis armukade ?
Arno: No natuke jah aga nüüd on kõik korras.
Teele: Okei! Ma pean nüüd minema. Tsau
Arno: Tsau !

Ülesanne 21

1.August 1991-Film tekkis 2005-dal aastal. Filmi lavastaja oli Ilmar Raag. Peaosatäitjad olid
Tõnu Oja
Hilje Murel
Tanel Ingi
Hendrik Toompere jun.
Andres Mähar
Peeter Tammearu
Rain Simmul
Kokkuvõte:19. august, 1991. ETV töötajad ärkavad hommikul raadioteate peale, et Moskvas on toimunud riigipööre. Samas on levimas ka kuuldus, et Eesti kongress tahab Vabariiki välja kuulutada. Vene sõjavägi on Tallinna poole liikumas.
Teletöötajad tahavad võimalikud ajaloolised sündmused parimal viisil linti saada ning vaatajateni edastada ...
2.Röövlirahnu Martin-Tegevprodutsent oli Manfred Vainokivi.Stsenarit oli Mihkel Ulman. Režissöör oli Rene Vilbre ja operaator ning kunstnik olid Manfred Vainokivi.
Näitlejad olid Juhan Ulfsak, Lembit Ulfsak, Ott Sepp jt.
See on lugu kohanemisraskustega poisist Martinist, kes kolib emaga uude kohta elama. Martinil on komme alatasa kõikvõimalikesse jamadesse sattuda ja just viimasel koolipäeval, kui ema talle südamele paneb, et ta vähemalt täna ühtki pahandust ei teeks, läheb kõik valesti. Martinile meeldib koolidirektori tütar Marta, aga tüdrukule viskab silma ka kooli kõige popim poiss Kevin, kellel on uhke roller. Viimases hädas tuleb Martinile appi riukalik võlurkass Nitram, kes toob kaasa uusi seiklusi. Järgneb kolm põnevat ja pöörast päeva, mil kohtutakse röövlitega, käiakse kosjas, turnitakse katusel ja vaatetornis, seigeldakse öisel merel ja Röövlirahnul ning klaaritakse arveid rivaali Keviniga. Loo lahendus saabub alles viimastel minutitel.
3.Kevade-Lavastaja Arvo Kruusement . Film tekkis 1969. Osades Aare Laanemets
Riina Hein
Arno Liiver
Ain Lutsep
Margus Lepa
Kokkuvõte:Film on tehtud Oskat Lutsu samanimelise raamatu järgi, mis keskendub külakooli laste koolielule. Film kattub suures osas raamatuga ja seal võite näha kõiki romaanis armsaks saanud tegelasi nagu Arno, Kiir, Toots, Teele, Lible jne. Film on mustvalge.
4. Vanad ja kobedad saavad jalad alla-Välja antud 2002.Lavastaja oli rando Pettai ja suuremates osades oli Henrik Norman, Madis Milling, Marko Matvere, Maarika Vaarik ja Jan Uuspõld.
Kokkuvõte:Norm ja Mill (Henrik Norman ja Madis Milling) on raadiodiskorid, kes juhivad populaarset raadiokuuldemängu. Kahekesi mängivad nad nii mees kui naistegelasi. Nende poolt jutustatav lugu räägib vanemaealisest poissmehest Väinost (Henrik Norman), kes peale enda linnakodust ilma jäämist kolib talumajja. Kolimistöödes aitavad teda Maie (jälle Norman), Valdur ning Silvi (mõlemad Milling). Mida tal aga tegelikult vaja tundub minevat, on hoopis naine - kuid Väino arvates piisab talle Valduristki.
5.Veepomm paksule kõutsile- Ilmumis aasta oli 2004 ja selle lavastas Varis Prasla. Peaosades olid Tõnu Kark, Baiba Broka, Undine Viksne, Zane Leimane, Gundars Abolinð ja Janis Paukðtello.
Kokkuvõte:Marta ja väike Linda vajavad lapsehoidjat, kuna vanemad on sunnitud kodunt lahkuma, et perele leiba teenida. Tüdrukuid saabub hoidma egoistlik ema õde Una. Tädi- ja lastevaheline läbisaamine pole kõige parem. Marta suureks sooviks on saada endale koerakutsikas, kuid Una ei salli koeri ning keelab kategooriliselt sellest unistamise. Kättemaksuks peletab Marta eemale tädi kosilase - juveliir Ivo. Algab tõsine võitlus ja lapsed otsustavad vahendeid valimata tädist vabaneda. Sõdimise käigus Marta muutub. Ta avastab inimsuhete mitmekihilisuse ning jõuab järeldusele, et tegelik väljapääs on inimeste mõistmises ning lahenduste otsimises.
6.Me olime kaheksateistkümneaastased-Väljumis aasta oli 1965. Lavastaja oli Kaljo kiisk. Stsenarist oli Ants Saar. Helilooja oli Lembit Veevo ja operaator Jüri Garsnek.
Film jutustab gümnaasiumiõpilaste halbadest ja veel halvematest valikutest pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Endistest sõpradest saavad vaenlased, purunevad tunded ja puruneb oma riik. Kuigi suure tähelepanu all on ajastu poliitiline olukord, on filmi keskmes siiski kujunevate noorte tunded ja vaimuelu.
7.Klass-Lavastaja on Ilmar Raag.Peaosatäitjad on Lauri Pedaja, Pärt Uusberg, Vallo Kirs, Paula Solvak, Riina Ries.Ilmumisaasta on 2007
Kokkuvõte:See lugu on eelkõige aust ja väärikusest. Üks 16 aastane normaalne poiss satub juhuse tahtel olukorda, kus ta astub klassi äbariku kaitseks välja. Hiljem kui sellelt normaalselt poisilt küsitakse, miks ta nii tegi, ei saa ta enam oma eelmist tegu valeks tunnistada ja peab jätkama äbariku kaitsmist. See aga tähendab talle teiste nn. normaalsete noortega vastandumist. Ta tõugatakse välja noorte mikroühiskonnast ja ta kaotab ka oma tüdruku. Kõik seepärast, et ta ei oska taganeda. Sellises olukorras saab endisest normaalsest poisist peaaegu vastu tahtmist äbariku sõber. Sellest hetkest on loo põhiküsimus ülekohtus. Kui palju lubab inimese väärikus kannatada ülekohust. Ja mis hetkel muutub vastuhakk ise vägivallaks? Operaator oli Kristjan-Jaak Nuudi. Produtsent Riina Sildos. Stsenarist oli Ilmar Raag
8.Nimed marmortahvlil-Ilmumis aasta on 2002. Stsenarist ja Režissöör oli Elmo Nüganen. Operaator oli Sergei Astakhov. Helilooja oli Margo Kõlar ja produtsent oli Kristjan Taska. Näitlejad olid Priit Võigemast, Alo Kõrve, Hele Kõre, Peter Franzen, Anti Reinthal, Indrek Sammul, Karol Kuntsel, Ott Aardam jt kõrvalosatäitjad
Kokkuvõte:Aasta 1918. Euroopa kaardile on tekkinud uus riik – Eesti Vabariik. Sõdurite kõrval asuvad selle eest võitlusse ka koolinoored, kaitstes oma maad ja aateid. Paraku on vabadusel kõrge hind. Kas nad saavad tasuks armastuseja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev Elmo Nüganeni lavastatud linalugu lõi Eestis kõik senised vaatajarekordid.
9.Sügisball-Ilmumsi aasta on 2007. Stsenarist ja resisöör on Veiko Õunpuu. Produtsent oli Katrin Kissa. Helilooja oli Ülo Krigul. Kunstnik oli Ain Nurmela. Operaator oli Mart Taniel. Peaosatäitjad olid Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak, Maarja Jakobson, Mirtel Pohla, Sulevi Peltola, Iris Persson
Kokkuvõte:“Sügisball” on film, mis räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast „Ogalinde” ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt.
10.Noor pensionär-stsenarist oli Enn Vetemaa, Sulev Nõmmik. Režissöör oli ka Sulev Nõmmik. Operaator oli Harry Rehe. Kunstnik oli Silvia Mere ja Helilooja oli Ülo Vinter. Ilmumis aasta oli 1972 ja peaosatäitjad olid Ervin Abel, Liia Laats, Helmut Vaag, Leida Rammo, Marika Samussenko ja Lisl Lindau
Kokkuvõte:
Ühel ilusal päeval peab noor ja täiesti elujõuline mees panema maha oma ameti balletiartistina ning otsima uut kohta elus. Saatus viib ta kokku üleannetu noore neiuga, kellele ema on juba ammu koduõpetajat otsinud. Algavad sündmusterohked seiklused.

Ülesanne 19

Minu lemmiknäitleja on Ivo Uukkivi. Ta opn lihtsalt kõige parem ja trumpab üle ka välismaa näitlejad.

Ülesanne 19

1. Mis on filmikunst?
2. Nimeta filmižanrid.
3. Nimeta mängufilmide liike (vähemalt 5)
4. Milliseid auhindu antakse parimatele filmidele?
5. Vaata Eesti filmide loendist, mis oli esimene Eesti film. Pane kirja selle filmi ilmumisaasta, pealkiri ja režissöör.
6. Mis on sinu lemmikfilm? Millest see jutustab? Põhjenda vähemalt viie lausega, miks see on sinu lemmikfilm, mis sulle selle juures meeldib.
7. Mis aastat loetakse filmikunsti alguseks?
8. Kes panid aluse filmikunstile?
9. Millal loodi esimene tummfilm?
10. Millal loodi esimene helifilm?
11. Millal loodi esimene värvifilm?
12. Kes on stsenarist?
13. Kes on režissöör?
14. Kes on operaator?
15. Kes on produtsent?
16. Mis on filmi tegemise juures kunstniku ülesanded?
17. Mida peab oskama näitleja?
18. Kui saaksid võimaluse aidata kaasa filmi loomisele, siis kes sooviksid olla: stsenarist, režissöör, operaator, produtsent, kunstnik või näitleja? Põhjenda oma valikut viie lausega.


1.Filmikunst on on kunstiliik, mis tegeleb filmide loomisega.
2.Filmižanrid on filmi liigitamine mingi teema järgi: dokumentaalfilm, komöödia, armastusfilm jne.
3.Mängufilmide liigid on draamafil, dokumentaaldraama, komöödiafilm, lühifilm ja krimifilm.
4.Parimatele filmidele antakse oscar, kuldgloobus, Eesti Filmikirjanike Ühingu Aasta filmi auhind.
5.Esimene Eesti fim oli "Karujaht Pärnumaal". See film ilmus 1914 ja filmi režsöör oli Johannes Pääsuke.
6. Mu lemmikfilme on palju aga üks väga hea film oli "Vulkaan". See jutustas katastroofist kus vulkaan hakkas maast purskama ja uputas kogu linna ja siis üritati see peatada. See on katastroofifilm. Mulle meeldis see sellepärats, et vulkaan ei ole just kõige tavalisem asi. Oli huvitav vaadata kuidas päästetakse inimesi ja üritatakse betoonblokkidega culkaani peatuda. Seal võeti veel palju ebatõenäolisi riske ette. See oligi see kogu mõte mis mind lihtsalt kaasa haaras.
7.Fimikunst algas 1895. aastal.
8.Alguse filmikunstile pani Vennad Lumiere´d.
9.Esimene tummfilm loodi 1895. aastal.
10.Esimene helifilm loodi 1927. aastal.
11.Esimene värvifilm loodi 1935. aastal.
12.Stsrsenarist kirjutab stsenaariumi ehk filmi üksikasjaliku kavandi.
13. Režssöör on on filmi lavastaja, annab filmile isikupära ja juhib näitlejate tegevust.
14. Operaator on filmija kes otsustab kuidas filmida.
15. Produtsent on filmistuudio omanik või selle esindaja, kes hangib filmitegemiseks raha, valib režssööri ja tegeleb reklaamiga.
16.Filmitegemise juures on kunstniku ülesanne kujundada võttepaik, näitlejate riietus ja tema abik on muud kostümeeriad jne.
17. näitleja peab oskama stseene mängida ükskõik missuguses järjekorras, Tal peab olema hea keskendumisvõime ja täpne liigutustes ja näoilmes.
18. M aarvan, et tahaks olla operaator. Operaator tahaks ma olla sellepärast, et mind huvitavad kaamerad. Tahan kindlasti proovida filmida igasugu asju. See on huvitav tegevus. operaatoril ei ole ka niisuuri probleeme kui teistel. Operaator on kerge ja lõbus olla.

Ülesanne 18

1
Minu arendamine ja tootmine on kõigest muust madalam. Ilmselt kunagi ei hakka ma ise looma mingit firmat või asutust.
Müümine on mul üpris hea kuigi mul pole sellel alal kogemusi. Ei soovi ka tulevikus müüaks saada.
Minu majanduslik taip on tugev. See rõõmustas mind sest kunagi kavatsen ülikoolis õppida finants juhtimist ja mõlemal alal on vaja matemaatikat mis on mul tugev. Oskan enamvähen koostöötada ja olen võimeline teistega oma arvamusi ja mõtteid jagama

2

ENTJ
	EKSTRAVERT-INTUITIIVNE-MÕTLEJA-OTSUSTAJA (LIE – Loogilis-intuitiivne ekstravert)

Ma olen majanduslikus pooles väga tugev. Mulle meeldib ja sobib finants tegevus. Oskan rahaga ümber käija. Samas sobiks ma ka advokaadiks, sest koguaeg ma vaidlen. Üks kõik mis keegi ütleb, mina vaidlustan selle. Inimestega suhtlemine on hea. Kui keegi käib närvidele oskan ma kõik pöörata sõnaliseks vaidluseks. Muidu on suhted head. Olen väga enesekindel ja valitsen oima sõnu. Olen selline vaidleja tüüp.

Ülesanne 17

Tegevus toimus suurlinnas kus oli väga palav ja seal uuriti asjaolusid.


Peamised tegelased on :
Mari-Rahulik ja tavaline tüdruk
Reilika-Ta on väga uudishimulik ja uurimis himuline
Poisid-Kõik poisid kes seal olid on natuke kiuslikud.
Ira-Tagasihoidlik naine
Proffessor-Mees, kes huvitub asjadest ja on väga energiline.

Tüdrukud vedasid poisse nii ninapidi, et ütlesid neile milline näeb välja varas. Nad väitsid et ta on pikkade mustade juustega ja kauboi saabastega. Poisid algul ei tahtnud uskuda aga siis uskusid ja ütlesid pahatahtlikult äitah ja arvasid et nad saavad varga kinni aga mingit kauboid tegelikult polnud olemaski.


Ma arvan, et kolmandas jutus leitakse see varas üles ja saadakse ratas tagasui. Varga leiab üles Mati(koer) ja toob ta peremeheni. Varas oligi nagu kauboi.

Enda arvamusega ei läinud mul midagi täppi. Varast ei saadudki kätte ja kirjeldus oli ainult see, et tal olid prillid.

Ülesanne 16

Ma arvan, et see lugu räägib muingist poisist kes käib skeidis. Ta sõidab bmx-iga ja seal hakkab juhtuma õnnetusi. Veel aran ka, te see poiss satub kriminaalsetesse jamadesse. Ta on ulakas poiss ja hull julge. Tema oranz ratas on seal väga tuntud ja ka omamoodi tagaotsitav.


Minu jutt väga selle jutuga kokku ei läinud. Ainult see, et seal juhtub midagi kriminaalset. ratas oli ka tagaotsitav aga seal jutus polnud sellesmõtes, et sellega oleks kuritegu toime pandud vaid see oli lihtsalt lkellegi teise pool ära varastatud.

1)Mis oli konstaabli nimi ?
2)Mis nimi oli koera perenaisel ?
3)kes oli kuriteo ohver ?
4) Kelleks palusid poisid Marit hakata?
5)Keda meenutas onu Angelo ?
6) Kust oli on Angelo tulnud ?
7) Millise keeles rääkis onu Angelo ?
8) Kuidas hüüdis noorem vend anton Mari koera ?
9)Mis värvi oli ratas ?
10) Kas ratas oli meesteratas või naisteratas ?

1)Konstaabli nimi oli konstaabel Kuul.
2)Koera peremehe nimi oli Mari.
3) Kuriteoohver oli soliidses eas härrasmees.
4) Poisid palusid, et Mari hakkaks nende sekretäriks.
5)Onu Angelo meenutas Arnold Rüütlit.
6) Onu Angelo tuli Belgiast.
7) onu angelo rääkis prantsuse keeles.
8)Noorem vend Anton hüüdis Mari koera lömm-ninaks.
9)Ratas oli oranži värvi.
10) Ratas oli naisteratas.

Ülesanne 15

Sünonüüm sõnastik.
vaene – vaesevõitu, vaesepoolne, kehvapoolne
roheline –rohukarva, rohiroheline, rohuroheline
laps – inimeselaps, inimlaps, võsu
jooksma –punuma, liduma, ledima
julge –kartmatu, kartuseta, kohkumatu
õpilane –kooliõpilane, koolilaps, koolinoor
sööma –näsima, näkkima, näksima
ohtlik –hädaohtlik, ohurikas, riskantne
meeldima –meelepärane, meele järele, mokapärast
väljamõeldis –fantaseering, mõttekujutelm, vaimusünnitis

Antonüüm sõnastik

sile –kortsus,krobeline
helde –kitsi
lähedane –kauge
virk –laisk
lõbus –lõbutu,rõõmutu
kitsas –avar,lai
hapu –magus
raske –kerge,lihtne
tuhm –ere,hele
puhas –must,räpane

Orjapõlv

Elas kord üks ori. Ilusasti nimetades vaene laps. Ta oli väga julge. Kõik mis talle pähe tuli, võttis tema selle ka ette. Enamus olid ohtlikud ja väga imelikud plaanid.
Ükskord mõtles ta, et üritab raha teenida. Kuid selleks,et raha teenida tuli tal teha midagi seaduse vastast. Ta pidi leidma kuskilt mingi vanainimese või kellegi dokumendid. Seda oli vaja selleks, et siis ta saab vanainimeseks riietuda ja minna panka. Nii saada terve kupatuse raha endale.
Mõte oli mõeldud ja nüüd tuli see teoks teha. Poiss läks linna peale ja otsis mingi tädikese kes istus seal. Kott oli pihta pandud ja nüüd pidi ennast ka seal nii minema toimetama, et keegi ei märkaks musta poisikest Armani käekotiga. Nii ta jooksis paljajalu mööda krobelist teed, mis oli kuskil metsa vahel. Seal teda keegi ei näinud. Teda variteses igalpool hädaoht, kuid talle see meeldis. Ta leidis ka kotist sularaha ja läks ostis näksimist omale. Lõpuks ometi sai ta süüa omale. Ta oli väga õnnelik. Õnnelik oli ta senikaua, kui nägi seda kortsus tädikest tulemas. See oli just see sama kellelt ta koti oli ära varastanud. Nii ta teine plaan läks luhta. Aga mokapärast oli tal juba kuhjaga.

"Meil koolis juhtub nii palju naljakaid asju"

„Meil koolis juhtub nii naljakaid asju”
Meie koolis eriti midagi naljakat ei juhtu. Natukene mõnes tunnis saab naerda aga mitte midagi suurt.
Kõige naljakam on õpetaja Raimo Reitel. Tema tunnis hästi mõnus olla. Ta laulab tunnis vahel ja seda ainult siis kui keegi räägib. Ta lemmik lause on:” Kes see karjub köögis” ja tema lemmik loom on pühaloom. Kui sa paned võrdusmärgi valesse kohta siis tema jutu järgi peavad aknad kinni olema, sest muidu tuleb pühaloom kallale ja öösel häirib su und.
Ükskord oli nii, et ta tahtis prožektori peal näidata uut teemat aga see ei läinud käima. Tema seda tähele ei pannud. Õpetaja rääkis pika jutu maha ja kõik itsitasid omaette. Siis lõpuks kui ta vaatas selja taha, ütles: „ Oih, see ei käigi”. Ta on minuarust parim õpetaja kes üldse olla saab.
Teine naljakas asi juhtus eile, kui pärast kehalise tundi tegi mu klassiõde õhe hiina patsi omale pähe ja ta nägi välja nagu tita. Me küsisime kes su stilist on aga ta ei avaldanud.
Tööõpetuses on üldiselt igav aga eelmine tund juhtus üks asi. Meie kõik rahulikult heegeldasime aga siis tuli Helena vetsust. Kairi pööras ümber ja küsis imestusega: „ Sa käisid sital vä”.õpetaja küsis: „ Mis jutud äääää”. Siis keegi ei suutnud enam tööd teha.
Raimo Reiteliga on veel naljakaid asju juhtunud. Meie klassiõde Marina käib koguaeg uisutamas ja ta koguaeg mainib seda. Siis kui Marinal töö halvasti läheb siis ikka ütleb et uisutada oskad sa küll ilusti aga töö võiks ka paremini tulla. Täna ma viisin Marina töö ära, sest ta uisutas. Ma ütlesin seda õpetajale ja siis ta ütles:” Ah jälle uisutab jah. Küll tema võib ikka kaua ja kaunilt uisutada”.
Meie vene keele õpetaja on ka naljakas. Ta on naljakas kui ta närvi läheb. Ta nagu hakkaks nutma või midagi taolist. Ta karjub ja tal lähevad tihti sõnad segamini. Kui ükskord oli tal vaja tahvlile kirjutada kohakääne siis kirjutas ta kohakänne. Me ütlesime , et ei see tuleb kahe ä- ga ja ühe n-iga. Tema kirjutas kohakäänne. Meie ütlesime, et ühe n-iga. Siis ta kirjutas õigesti.
Need olid kõigenaljakamad meie klassist. Sellised nad siis ongi.

Ülesanne 12

1. See on väga sünge pilt. See mees on väga tumeda nahaline ja mõtlik mees. Tal on seljas suure valge kraega pluus ja tal on suur sokuhabe. Habe on pruuni värvi nagu ta juuksedkiö. Jube mees !
2. Rahulik pilt. Tal on oikad pruunid hõredad juuksed ja nägu on väike. Tal on ka silmad väga väiksed aga ta naeratab väga ilusasti. Ta pilt on loodustaustal. Seljas pruuni värvi kleit ja muidu ilus pilt !
3.Ta tundub kuri mees ja valge habemega. Ta juuksed on hallid ja ise on pontsik. Nahk on hele ja tal on suured silmad.

Ülesanne 11

Ta vanus on 12. Tal on blondid lühikesed juuksed. Lemmiktegevused on õues ns olemine ja jalka võib-olla. Ta suhtleb teistega hästi ja ta on hea sõber. Talle meeldivad kalad. need on ta lemmikud. Looduse huviline on ta ainult sellepoolest, et talle meeldib maal olla. Ta hobiks on BMX ja jalka.
Kunst talle ei meeldi. see ei ole huvitav aga sport ongi tema põhiline huvi. Sport talle meeldib väga. Muusikast meeldib talle ramstyle ja ta kuulab seda koguaeg. Ta iseloom on väga tore ja temaga on lahe õues käia. Hea sõber !

Ülesanne 10

"Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.
Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv.Ta oli selle asja kallal töötanud juba mitu kuud, ilma kedagi tuppa laskmata.Keegi ei aimanudki mida seal tehakse. Keegi ei olekski tahtnud seda teada.See oli kõige verisem ja piinarohkem mõrv.Nüüd murdis ta pead selle kallal, kuidas seda teostada.
Ta tahtis mõrvata oma kauget sõpra Thesust kes oli hävitanud ta perekonna.Lõpuks sai sulepea kribin läbi ja valmis ta oligi. Kõige jäledam mõrv läbiaegade. John näis sellega rahul olevat.Hakkas ettevalmistus. Viimsed kui vajaminevad detailid pandi kokku ja asuti teele.
John jõudis oma vaenlase maja juurde. Kõik oli pime ja majas põles üksainus tuli. See oligi tuba kus oli plaan mõrvata kõige jäledam vaenlane kogu elu jooksul. John läks akna alla ja pani sinna helikindlaid plaate jaigaks juhuks silmapimestava lambi, et keegi ei näeks.
Ta hiilis tuppa. Kodus oli vaikne. Kodus oli ainult Thesus. Tema pere ei olnud. Nii kadus üks osa plaanist. Lasta tema silmeees pere maha nagu tema tegi. Sellest hoolimata oli ta kättemaksu himu ikka nii suur, et see teda ei heidutanud. Siis teeb ta perele üllatuse. Mehe laip ees, väike kirjake kõhul.
John hiilis Thesuse uksetaga. John ei aimanudku et Thesus oli teda oodanud. Ta oli juba ammu politsei kutsunud ja need on juba maja ees. John ei teadnud seda läks tuppa ja Thesus naeratas talle silmakirjalikult ja kavalalt. Samal hetkel oli Thesuselt kuul peas ja John hakkas kirja kirjutama." Teie armas mees on nüüd surnud.Ehk tunnete nüüd sama mis mina tundsin.Aa ei vabandust , teil pole ju südant. Tervitades John"Laiba libistas ta ukse ette ja kirja pani ta kõhu peale. Silmad jättis ta laibal lahti. Jälestavaks vaatepildiks. Samalajal kui John uksest väljaastus murdis politsei ta maha ja mõistis surmanuhtluse. John oli ikka rahul, et ta sai oma eluunistuse täide viia.

Ülesanne 9

Harjutus 2

mööda mineja- Möödamineja
Tuleb üleskirjutada- Tuleb üles kirjutada
ettevaadates- ette vaadates
on ettenähtud- on ette nähtud

Harjutus 3
oleks kinni mätsitud- oleks kinnimätsitud
läbirääkida- läbi rääkida
läbirääkimas- läbi rääkimas
Südant murdev ahastus- südantmurdev ahastus
mulle tundus südantmurdvat- mulle tundus südant murdvat
tagasi vaatamine- tagasivaatamine

Lisaülesanne
1)"Minu sõber Maigret"
2)"Miljonidollarine teemant"
3)"Neljakordne mõrv"
4)"Surmameloodia"
5)"Surm tollimaja ees"
6)"Äkksurm"
7)"Sininekäsi"
8)"Valge mask"
9)"Seitsme lukuga uks"
10)"Konnajõuk"

Ülesanne 1
DETEKTIIV-salapolitseinik
KRIMINAALNE-kerutegelik,kuritegevus või sellega seotud

Ülesanne 2
1)Mis on kriminaalromaan?
Kriminaalromaanides püütakse kõnepruuki ja kuritegevusi esitada võimalikult realistlikult.Kriminaalromaan on ilma mõrvatagi kuritegevusi täis.Veel taotletakse psühholoogilist usutavust.
2)Millistest komponentidest koosneb kriminaalromaan?
Kriminaalromaan koosneb põhiliselt ühest detektiivist ehk uurijast ja hulga inimestest kelle seas toimuvad mõrvad ja salapärased kuriteod.
3)Nimeta kriminaalromaani 3 liiki.
Kriminaalromaani 3 liiki on Thriller, Detektiiviromaan ja Kohtudraama.
4)Mis oli esimene kriminaalromaan?
Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi" aga on loetud ka kriminaalromaaniks "Mõrvad Rue Morgue'il" mis ei vasta küll romaani nõetele aga seda loeti.
5)Kes on loonud sellised tegelaskujud nagu Sherlock Holmes ja doktor Watson, Hercule Poirot ja Arthur Hastings, komissar Maigret ning Perry Mason?
Tegelaskujud nagu Sherlock Holmes ja doktor Watson, Hercule Poirot ja Arthur Hastings, komissar Maigret ning Perry Mason on loonud Agatha Christie.
6)Milliseid kriminaalromaane hakkas kirjutama Raymond Chandler?
Raymond Chandler hakkas kirjutama kus püüti võimalikult realistlikult tuua välja mõrvad ja kõne mis oli tekstisees. Prooviti ka taotleda psühholoogilist usutavust.

Ülesanne 1
DETEKTIIV-salapolitseinik

1. ülesanne
Kontrolli ÕS-ist, kuidas sõna õigesti kirjutatakse ning kirjuta korrektsed sõnad oma ajaveebi.

varrukas, kanarbik, apelsin, mandariin, krokodill, president, röntgen, anekdoot, detektiiv, arhidekt, brikett, taburet, kotlet, pankrot, garaaž, garderoob,psühholoogia, draama, kandidaat, kompvek, traagiline, hubane, kiirkäija, minia, treial, revolutsioon, materjal, linlane, professor, režissöör, vargsi, müüja, finiš

Kirjuta 10 veaohtliku sõnaga ajaveebis laused.
1)Referaadiks on palju materjali.
2)Margarita on linlane.
3)Helena jõudis finišisse.
4)Koolis oli täielik draama.
5)Meil käis kodus arhidekt.
6)Detektiiv uurib mõrvu.
7)Tallinnas oli traagiline õnnetus.
8)Anekdoot ajab mu sugulase naerma.
9)Mulle maitseb väga apelsin.
10)Margale maitseb kompvek.


2. ülesanne
Kirjuta ÕS-ist välja, millise tüüpsõna eeskujul tuleb järgmisi sõnu käänata või pöörata. Selleks kliki märksõna kõrval olevale numbrile. Kääna tüüpsõna abil antud sõna 3 esimeses käändes või pöördes. Selgita tundmatute sõnade tähendust.

Näide 1: laadima - tüüpsõna 55 (õppima) ja 57 (lugema)
laadima, laadida, laadin
laadima, laadida, laen
Näide 2: šeff - tüüpsõna 20 (paks) - ülemus, ülem, juhataja
šeff, šefi, šeffi

1. poogen - tüüpsõna 8 (õpik)-poogenpillil heli tekitamise vahend, teatud suurusega paberileht
poogen, poogna, poognat
2.õudne-tüüpsõna 11 (raudse) tüüpsõna
õudne, õudse, õudset
3.korsten-tüüpsõna 8 (õpik)tüüpsõna 38 (aken)- lõõr kust tuleb suitsu
korsten, korstna, korstnat
4.aldis- tüüpsõna 34 (rukis)-kergesti mõjutatav
aldis, alti, alti
5.needma-tüüpsõna 63 (murdma)-neab saatust
needma
6.vaaritama-tüüpsõna 52 (kirjutama)-toitu valmistama
vaaritama
7.teadma-tüüpsõna 63 (murdma)-oskab, tunneb
teadma
8.teotama-tüüpsõna 51 (muutuma)-rüvetama, laimama, häbistama
Sõnad: poogen, õudne, korsten, aldis, needma, vaaritama, teadma, teotama.
Millist sõna sobib kasutada vaid argikeeles? Koosta selle sõnaga lause.
1)Korsten on must
2)Sa oled väga aldis
3)See on õudne film.